Digitaalse arengumapi loomise vahendid

Mida arvestada keskkonna valimisel?

  • KEERUKUS. See oleneb kasutajast, tema kogemusest erinevate keskkondade kasutamisel.
  • ÜLESEHITUS. Millisel kujul võiks olla Teie arengumapp? Kas tegemist on ajaveebilaadsete postitustega või on ülesehitus vabam.
  • AVATUS. Mõnikord ei olegi hea, et arengumapp on avalik. Keskkond võib olla ka suletud või mõni osa sellest võib olla suletud.
  • KOMMENTEERIMISE VÕIMALUS. Hea oleks, kui Teie arengumappi saaks lisada ka kommentaare. Siis saab kaasata erinevaid inimesi.
  • JAGAMINE. Kui tegemist on kinnise arengumapiga, mida koolitusel kasutate, siis oleks hea kui seda ka koolitajaga jagate. Selline võimalus on pakutavates keskkondades olemas.

Oma digitaalse arengumapi loomiseks sobivad erinevad keskkonnad, millest enamlevinud on ajaveebikeskkonnad, kodulehekeskkonnad ja wikid. Siia on lisatud valik keskkondi koos kasutusjuhenditega, et Teil oleks lihtsam oma digitaalse arengumapi keskkonna valik teha.

  1. Populaarsemad ja levinumad ajaveebikeskkonnad on  Blogger, WordPress ja Kidblog.

Blogger, mis asub aadressil http://blogger.com on kõige populaarsem ja kasutavam ajaveebikeskkond. Keskkond on loogiline ning võimalusi on palju. Saab lisada ka lehti ning muuta kujundust. Märksõnade abil on võimalik postitusi organiseerida. Võimalik on luua kinnist ja avatud ajaveebi ning lisada kommentaare. Ühel ajaveebil võib olla ka mitu autorit.

Bloggeri kasutusjuhendi leiate siit.

Näited

WordPress, mis asub aadressil http://wordpress.com on samuti populaarne ajaveebikeskkond, mida on võimalik panna ka oma serverisse. Keskkond on veidi keerulisem kui Bloggeri oma. Erinevus Bloggerist on see, et ka üksikuid postitusi saab salasõnaga kaitsta. Seega saab kasutaja otsustada, mis on avalik ja mis suletud.

WordPressi kasutusjuhendi leiate siit.

Näited

kidblog
Kidblog http://kidblog.org/home  on spetsiaalselt koolidele loodud ajaveebikeskkond, mis on loodud WordPressi põhjal, kuid lihtsam kasutada.
Kidblogi kasutusjuhendi leiate siit.

2. Wikid on ühiskirjutusvahendid, kuid neid kasutatakse ka tihti arengumappidena ning projektides. Võimalik on jälgida ajalugu ning kommenteerida. Samuti saab wikisid jagada. Wikide välimus ei ole alati kõige atraktiivsem.

Enamlevinud wiki keskkonnad on PBworks ja Wikispace

pbworks

PBworks http://pbworks.com on kõige populaarsem wikikeskkond, mida hariduses kasutatakse. Kohati on ta keeruline ning mõnikord on asju raske üles leida või struktureerida.

Näide

wikispaces

Wikispaces http://www.wikispaces.com on väga kasutajasõbralik keskkond, lihtne ja loogiline. Paraku nüüd peab tema kasutamise eest natuke maksma, kui tahta, et wiki oleks avalik. Kinniseid wikisid võib luua ka tasuta.

Wikispace kasutusjuhendi leiate siit.

Näide

3. Kodulehe keskkonnad on väga populaarsed ja neid kasutatakse väga palju oma e-portfooliote ja arengumappide loomiseks. Nendes keskkondades on valmis kujundusmallid (Weebly, Google Sites, Edicy, Pen.io, Onepagefree, Wix jne), mida on kasutajal mugav kasutada. Viimasel ajal on paljud kodulehe keskkonnad läinud tasuliseks või võimaldavad luua tasuta ainult 2-3 menüüd, mis ei rahulda arengumapi loojaid. Nimetatud keskkondadest on tasuta ning ei ole piiranguid GoogleSites keskkonnal, kuhu saab sisse logida oma Google kontoga.

 
Weebly http://www.weebly.com on valmis mallidega kodulehekeskkond, kuhu on võimalik lisada ka ajaveebilehti, mida saab kommenteerida. Paraku saab ühel lehel olla ainult üks kasutaja.
Weebly kasutusjuhendi leiate siit.
Näited

googles 

Google Sites http://sites.google.com on seotud Google kontoga ning võimaldab samuti luua kodulehekülge. Kõige lihtsama keskkonnaga tegemist ei ole, kuid lehekülg võib olla avalik, lingiga jagatud või privaatne ning toimetajaid saab olla mitu. Lehekülgi saab ka kommenteerida..

GoogleSites kasutusJuhendi leiate siit.

Näide

edicy1

Edicy http://www.edicy.com on imelihtne, võimalusterohke, paindlik ja soodne tööriist veebilehe valmistamiseks. Tehnilisi oskusi pole tarvis, lehe saad üles kõigest minutitega. Edicy’l on olemas ka eestikeelne kasutajatugi. Kahjuks on keskkond tasuline. Hinnakirjaga saate tutvuda siin.

Edicy kasutusjuhendi leiate siit.

Erinevatesse serveritesse on generic viagra low cost – 12ozprophet.com – the source for graffiti. order atarax võimalik ka ise kodulehekülgi üles laadida. Siis peab muidugi natuke rohkem teadma kodulehekülgede loomisest.

Näited

livebinders

LiveBinders http://www.livebinders.com on nagu paberkandjal spiraalköite vahend veebis, millega on väga mugav korraldada ja süstematiseerida oma materjale. Vahend sobib ka ideaalselt koolituse digitaalseks arengumapiks. Mappidel on olemas erinevad mallid. Arengumapiks sobib väga hästi e-Portfoolio mall.

Kui te soovite juba valmis digitaalse arengumapi malli kasutada ja selle peale oma koolituse mappi luua, siis tehke ennast Livebindersi kasutajaks (klõpsates “Sign Up” nupul täitke registreerimisvorm). Seejärel avage aadress http://www.livebinders.com/play/play?id=1350361 ja kopeerige see oma konto alla, mida saate täiendama ja muutma hakata. Selleks klõpsake pluss märgil ja valige “Copy” copy, liikudes “My Binders” lehele näete kopeeritud kausta ja saate seal toimetama hakata.

Näited

LiveBindersi kasutusjuhendid
Videojuhendi leiate siit (juhendi autor: Meeri Sild).
Livebindersi_kasutusjuhend pdf kujul (juhendi autor: Varje Tipp, uuendatud 01.01.2015).
Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi digitaalse arengumapi loomine LiveBindersi keskkonnas
(kasutusjuhendi autor Veiko Hani).

Kui Teil on sobilik vahend valitud, siis alustage lahendama esimest ülesannet.
Koolitajana soovitan kasutada kas WordPressi, Bloggerit, GoogleSitest või Livebindersit kuna need on tasuta.

Kasutatud allikaid: Haridustehnoloogi blogi, viide: http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2013/08/keskkonnad-refleksiooniks.html, autor Ingrid Maadvere