Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Intellektuaalomand ja selle kaitse on tõusnud kaasaegses ühiskonnas väga oluliseks teemaks, sest Internet on avanud igaühele lihtsad võimalused oma loomingu levitamiseks ning teiste loodud teoste kasutamiseks. Selle juures on oluline järgida autoriõiguse reegleid. Õpetaja igapäevatöös puututakse autoriõigusega kokku eelkõige teiste loodud õppematerjale kasutades ning oma õppematerjale koostades.

Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seadus kehtib Eestis alates 1992. aastast. 1994. aastal taasliitus Eesti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Kokku on autoriõiguse seaduses loetletud 23 liiki kaitstavaid teoseid (Autoriõiguse seadus, 2012):

• ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
• teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);
• arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;
• kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed);
• stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
• draama- ja muusikalised draamateosed;
• muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
• koreograafiateosed ja pantomiimid;
• audiovisuaalsed teosed;
• maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
• lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
• skulptuuriteosed;
• arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid;
• tarbekunstiteosed;
• disaini- ja moekunstiteosed;
• fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
• kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
• õigusaktide projektid;
• standardid ja standardite kavandid;
• arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms;
• tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus;
• teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid);
• muud teosed.

Autoriõiguse seaduses on välja tooduda ka loetelu intellektuaalse tegevuse tulemustest, millele autoriõigust ei kohaldata:

• ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
• rahvaloominguteostele;
• õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
• kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
• riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);
• päevauudistele;
• faktidele ja andmetele;
• ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.

Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Avalikustamiseks loetakse teose avaldamist koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma.

Autori õigused jagatakse kaheks: isiklikud ehk moraalsed õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused on järgmised:

• esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (õigus autorsusele);
• otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele);
• teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele);
• lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele);
• vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele);
• otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks (õigus teose avalikustamisele);
• oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele);
• nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta);
• nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.

Autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa müüa ega ära võtta. Küll aga võib autor anda isiklike õiguste kasutamiseks teistele loa ehk litsentsi. Teise õiguste grupi moodustavad varalised õigused:

• reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil;
• levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine;
• tõlkida oma teos (õigus teose tõlkimisele);
• teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele);
• koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid (õigus teoste kogumikele);
• teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes (õigus avalikule esitamisele);
• teost üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele). Teose eksponeerimine tähendab teose või tema koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil;
• edastada teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel (õigus teose edastamisele);
• teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele);
• teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras;
• teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt.

Erinevalt isiklikest õigustest on varalisi õigusi võimalik müüa, samuti võib anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Näiteks õpikute ja töövihikute puhul on autor sageli andnud teose varalised õigused õpikukirjastusele ning saanud oma töö eest autoritasu. Internetis olevate õppematerjalide puhul kuuluvad varalised õigused enamasti materjali autorile. Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. Õpetajate poolt loodud õppematerjalid valmivad siiski enamasti väljapool tööaega ning omal initsiatiivil.

Õppematerjalide seisukohalt on oluline autoriõiguse seaduse § 19, mis käsitleb teose vaba kasutamist teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on muuhulgas lubatud:

• õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
• õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
• õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

Hariduslike ja teaduslike eesmärkide alla kuulub näiteks kasutamine koolitunnis ja loengus. Probleemseks muutub illustratsiooni sisaldava õppematerjali või reprodutsiooni avaldamine Internetis, sest siis on keeruline tagada, et materjali kasutatakse vaid hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Suletud õpikeskkonnas asuvat kursust, kuhu pääsevad ligi vaid kindla klassi õpilased, võib siiski vaadelda klassiruumi laiendusena. Teose tsiteerimisel, kasutamisel illustreeriva materjalina või reprodutseerimisel tuleb algsele teosele korrektselt viidata.

Autoriõiguse põhimõtted on pärinevad suures osas 19. sajandi lõpust (Berni konventsioon võeti vastu aastal 1886) ning ei arvesta muutunud olukorraga, kus Internet on loonud igaühele lihtsad võimalused teoste avaldamiseks, kopeerimiseks, muutmiseks ja levitamiseks.

Kujutame ette olukorda, kus õpetaja koostab esitlust ning tahab selles kasutada Internetist leitud ingliskeelset joonist. Autoriõiguse seadus lubab illustratsioonide kasutamist hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Samas ei tohi õpetaja joonise juures olevaid ingliskeelseid tekste eesti keelde tõlkida, sest teose tõlkimine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning selleks on vaja autori nõusolekut. Samuti oleks problemaatiline sellise esitluse avaldamine Internetis, sest hariduslikel eesmärkidel kasutamine piirdub üldjuhul klassiruumiga. Seega peaks õpetaja joonise autoriga ühendust võtma ning paluma luba joonise tõlkimiseks ja joonist sisaldava esitluse avaldamiseks Internetis.

Kokkuvõtvalt võib välja tuua kolm probleemi, mis on seotud õppematerjalide vaba kasutamisega hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel:

• autoriõiguse seaduses pole täpselt määratletud, mis on “motiveeritud maht”. Näiteks Ameerika Ühendriikide õigusruumis on vastu võetud Fair Use Guidelines for Educational Multimedia, mis sätestab motiveeritud mahu erinevate teose liikide puhul;
• autoriõiguse seaduses pole täpselt määratletud, kust algavad “ärilised eesmärgid”;
• teose tõlkimine ja kohandamine kuuluvad varaliste õiguste hulka ning selleks on vaja autori või varaliste õiguste valdaja (näiteks kirjastus) nõusolekut.

Selliste probleemsituatsioonide lahenduseks on avatud sisulitsentside kasutamine. Avatud sisulitsents on luba, millega autor annab teose kasutajale õiguse teostada osa oma isiklikke või varalisi õiguseid. Enamasti kuulub siia õigus teost kohandada, kopeerida ja levitada. Avatud sisulitsentsid võivad sisaldada ka piiranguid, näiteks ärilise kasutuse või muutmise piirang.