Dall´Alba ja Sandberg (2006) eristavad professionaalse arengu puhul kaht komponenti:
- formaalse haridusega seotud kursusi ja programme (nt õpetajakoolituse esmaõpe ja täiendusõpe), mis aitavad kaasa elukutse omandamisele ja oskuste täiendamisele,
- formaalset ja mitteformaalset professionaalsete oskuste arengut, mis toimub töökohal.
Seega võib öelda, et õpetajaprofessionaalse arengu all mõistetakse ametialaste oskuste, teadmiste arengut, mida ühelt poolt toetavad õpetajakoolituse eri vormid ning mida teiselt poolt soodustab kutseoskuste omandamine töökohal ja teadmiste vahetamine kolleegidega.
Õpetaja professionaalset arengut mõjutavad paljud erinevad tegurid, mis on seotud nii õpetaja endaga, tema taustaga, isikliku eluga, kooliga, kolleegidega jne. Võimalikest mõjudest annab ülevaate järgmine joonis (koostatud Hammond, M. Construction of Professional Knowledge within an On-line Environment: the Case of Teacher On-line Forums põhjal):
Üle 30 aasta on õpetaja professionaalset arengut uurinud erinevad teadlased, samas ei ole suudetud siiani formuleerida üldtunnustatud mudeleid, mis oleks väärtustatud koolipraktikas, aitaksid professionaalset arengut mõista või mõjutaksid seda märkimisväärselt (Krull 2001, 2002).
Õpetaja professionaalset arengut on uuritud erinevatest aspektidest. Kuni 20. sajandi 70. aastate keskpaigani püüti Lääne kasvatusteaduslikes uuringutes õpetaja professionaalsust avastada põhiolemuslikult positivistliku lähenemise kaudu. Näiteks jälgiti õpetaja käitumist ning otsiti seoseid õpetaja käitumise ja õpilase edasijõudmise vahel. Seda lähenemist nimetati protsess-tulemus-lähenemiseks, mis tegi õpetajast pigem tehnilise töötaja, kelle töö edukus sõltus mitmesuguste nippide ja retseptide äraõppimises (Laherand, 1998).
Viimastel aastakümnetel on kasvatusteaduslikes uuringutes püütudki nö hea õpetaja saladust otsida mitte õpetaja välisest käitumisest, vaid silma eest varjatud alast – õpetaja mõtlemisest, tema veendumustest, hoiakutest ja tõekspidamistest (Õim, 2004a). Krull (2000) on väitnud, et ainult õpetaja head erialased ja pedagoogilised-praktilised oskused ei tee teda veel n-ö heaks õpetajaks. Oluline on ka õpetaja usk enda õpetamisoskusesse ning õpilaste õpivõimesse. Mitmed uurijad on tõestanud, et õpetamine ja õppimine hõlmab ka emotsioonidega seotud komponenti. Võrreldes tehniliste või intellektuaalsete omadustega on õpetaja mõtted, veendumused, uskumused ja hoiakud tihtipeale märkamatud ning väliselt kontrollimatud. Samas on just need sügavalt seotud õpetaja identiteedi kujunemisega ning seetõttu võib neid käsitleda olulise mõjutegurina professionaalse arengu kontekstis (Berg, 2002).
Seega võib õpetajate professionaalse arengu uurimuste puhul eristada sisuliselt kaht suuremat suunda: õpetajate erialaste teadmiste ja pedagoogilis-praktiliste oskuste uurimissuunda ning õpetaja veendumuste, arusaamade, hoiakute, emotsioonide ja tajuga seotud suund.
Et saada terviklikumat ülevaadet õpetaja professionaalse arengu võimalikust kujunemisest, esitatakse käesolevas töös eraldi peatükkidena tuntumad õpetaja professionaalse arengu astmemudelid, milles võib eristada nii pedagoogilise-praktiliste oskuste aspekti kui ka õpetaja kognitiiv-emotsionaalse või kognitiiv-sotsiaalse psühholoogiaga seotud aspekte. Põhitähelepanu on käesolevas töös suunatud õpetaja professionaalse arengu uurimisele sotsiaal-kognitiivsest aspektist läbi õpetaja eneseefektiivsuse taju, mis mõjutab õpetaja tegevust nii kognitiivsest kui emotsionaalsest aspektist.
Paljud tänapäevased oskuste arengu mudelid tulenevad kognitiivsest psühholoogiast. Kognitiivsest psühholoogiast lähtudes on esitatud mudeleid inimese algsetest ametialaste oskuste arenemist eksperdi oskusteni. Hoolimata nende mudelite astmete varieeruvusest on neil kõigil üks ühine joon – astmete kindel fikseeritus ja hierarhiline järjestus algse oskuse tasemest kõrgemal tasemel oskuste poole. Üldiselt võib neid kõiki nimetada astmemudeliteks (Dall´Alba, Sandberg, 2006).
Mudelid:
- D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooria (refleksiooni aluseks)
- F. Fulleri nn muredel põhinev arengumudel (lisalugemiseks)
- D. M. Kagani õpetaja professionaalse arengu käsitlus (lisalugemiseks)
- TPACK-mudel (lisalugemiseks)
Autor: Merle Taimalu